Eile...
... Kala sai tsikli kätte ja viisime selle ta vanavanemate juurde.
... kuna ta ise sellega sõita veel ei või, sõitis keegi teine sellega peaaegu vanavanemate juurde ja sealt edasi Kala ise. Kui toimus tsikli üleandmine juhi poolt omanikule, hakkas sadama kõvemini, kui hetk varem. Kala sõitis üksi tsikliga, mina üksi autoga ta taga. Ma natuke ikka kartsin ka. Vaatasin tee asemel veidike ehk liiga palju mu ees sõitvat Kala, ent see vast tegelikult normaalne ka, sest ta ju nõrgem kui auto ja normaalne on jälgida seda nõrgukest. A ma sain ilusasti väiksele künkale tõusu ja raudtee ületamisega hakkama. Ma isegi sõitsin läbi värava ja parkisin auto ära. Seda mul esialgu tegelikult plaanis polnud. Arvasin, et sõidan väravani ja Kala sõidab siis ise sisse, sest ma ju selline algaja veel ja värav suht kitsas. Aga kui ma seal värava juures olin ja vaatasin, et mahun läbi küll, sõitsingi sisse. Parkima ma kavatsenud ei hakata, ent Kala näitas, et sõida siia ja ma siis sõitsin ka. Ise olin põnevil, ent ettevaatlik. Muidugi see, et mina sõitsin teed, kus ma enne ise sõitnud polnud ja veel nii tublilt, jäi märkamata Kala tsikli varjus. Aga ausalt--- ma pole sellepärast üldse kurb, sest see oligi ju tema päev. Muide, õhtul koju sõites pidin ma oma suurepärasest parkimiskohast välja tagurdama ja minema sõitma. Kasutasin seekord isegi peeglit selleks ja sain ilusasti hakkama. Ise olen rahul.
... käisin kokku vist 4 korda tsiklitamas. Korra sõidutas mind isegi Kala onupoeg Jan, kellega sõitmist ma tegelikult veidike pelgasin. Esiteks, sest ta pole mu vastu just kuigivõrd sõbralik olnud (ja mille ma suurepäraselt ja kannatlikult alla olen neelanud) ja teiseks, ta on kaua sõitnud, superosav ja veidike hulljulge ka. Minu tohutuks üllatuseks sõitis ta kohutavalt kindlalt ja ettevaatlikult ja mul ei tekkinud kordagi hirmu. Kurve, mida ma seni Kalaga sõites peljanud olen, võttis ta nii, et mul ei tekkinud hirmupoegagi. Nii et jah, Jan võib hetkel veel parem juht olla aga minu meelest on Kalal vägevam tsikkel. Tunne ja vedamine olid hoopis teised. Kala sõidutas mind ka eile päris heasti ja loodan siiralt, et tal selle vastu midagi polnud. Mulle igatahes väga meeldis. Väga! Aint tuul läks kiivri alla ja tahtis pea ära viia, pärast oli pea kergelt valus suurest pingutusest.
... Kala alustas suitsetamise mahajätmist ega teinud eile ühtki suitsu. Mina unustasin selle hommikul ära ja tegin tööl kokku 4 suitsu. Õhtul enam ei teinud ja sügelesin nagu kirbuline. Isegi öösel vetsus käies oli suits mu esimene mõte.
Täna...
... mul pole tööl midagi jälle teha. Nagu eilegi.
... loodan, et sadama ei hakka, et ma täna ikkagi Piritale prille ostma jõuaks.
... ostan muna.
... olen teinud ühe suitsu. Kodus ei tee ja siin ka loodetavasti enam mitte. Paha Kaja, paha- paha-paha!!!
... Kala sai tsikli kätte ja viisime selle ta vanavanemate juurde.
... kuna ta ise sellega sõita veel ei või, sõitis keegi teine sellega peaaegu vanavanemate juurde ja sealt edasi Kala ise. Kui toimus tsikli üleandmine juhi poolt omanikule, hakkas sadama kõvemini, kui hetk varem. Kala sõitis üksi tsikliga, mina üksi autoga ta taga. Ma natuke ikka kartsin ka. Vaatasin tee asemel veidike ehk liiga palju mu ees sõitvat Kala, ent see vast tegelikult normaalne ka, sest ta ju nõrgem kui auto ja normaalne on jälgida seda nõrgukest. A ma sain ilusasti väiksele künkale tõusu ja raudtee ületamisega hakkama. Ma isegi sõitsin läbi värava ja parkisin auto ära. Seda mul esialgu tegelikult plaanis polnud. Arvasin, et sõidan väravani ja Kala sõidab siis ise sisse, sest ma ju selline algaja veel ja värav suht kitsas. Aga kui ma seal värava juures olin ja vaatasin, et mahun läbi küll, sõitsingi sisse. Parkima ma kavatsenud ei hakata, ent Kala näitas, et sõida siia ja ma siis sõitsin ka. Ise olin põnevil, ent ettevaatlik. Muidugi see, et mina sõitsin teed, kus ma enne ise sõitnud polnud ja veel nii tublilt, jäi märkamata Kala tsikli varjus. Aga ausalt--- ma pole sellepärast üldse kurb, sest see oligi ju tema päev. Muide, õhtul koju sõites pidin ma oma suurepärasest parkimiskohast välja tagurdama ja minema sõitma. Kasutasin seekord isegi peeglit selleks ja sain ilusasti hakkama. Ise olen rahul.
... käisin kokku vist 4 korda tsiklitamas. Korra sõidutas mind isegi Kala onupoeg Jan, kellega sõitmist ma tegelikult veidike pelgasin. Esiteks, sest ta pole mu vastu just kuigivõrd sõbralik olnud (ja mille ma suurepäraselt ja kannatlikult alla olen neelanud) ja teiseks, ta on kaua sõitnud, superosav ja veidike hulljulge ka. Minu tohutuks üllatuseks sõitis ta kohutavalt kindlalt ja ettevaatlikult ja mul ei tekkinud kordagi hirmu. Kurve, mida ma seni Kalaga sõites peljanud olen, võttis ta nii, et mul ei tekkinud hirmupoegagi. Nii et jah, Jan võib hetkel veel parem juht olla aga minu meelest on Kalal vägevam tsikkel. Tunne ja vedamine olid hoopis teised. Kala sõidutas mind ka eile päris heasti ja loodan siiralt, et tal selle vastu midagi polnud. Mulle igatahes väga meeldis. Väga! Aint tuul läks kiivri alla ja tahtis pea ära viia, pärast oli pea kergelt valus suurest pingutusest.
... Kala alustas suitsetamise mahajätmist ega teinud eile ühtki suitsu. Mina unustasin selle hommikul ära ja tegin tööl kokku 4 suitsu. Õhtul enam ei teinud ja sügelesin nagu kirbuline. Isegi öösel vetsus käies oli suits mu esimene mõte.
Täna...
... mul pole tööl midagi jälle teha. Nagu eilegi.
... loodan, et sadama ei hakka, et ma täna ikkagi Piritale prille ostma jõuaks.
... ostan muna.
... olen teinud ühe suitsu. Kodus ei tee ja siin ka loodetavasti enam mitte. Paha Kaja, paha- paha-paha!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar