Täna hommikul leidsin tööl eest vetsu, mille pott oli väga number kaks hädaste seintega.
Mu eelmises töökohas meil nii ei tehtud, kõik kraamisid oma tagant (sõna otseses mõttes, ma loodan + kanalisatsiooni viiva veega täidetud tooli ka) ja kui keegi juhtus unustama, saatis haisupommi avastaja suure kirja, et kule kakat täis rott, kesiganes sa oled, järgmine kord tee puhtaks ka ikka.
Nüüd pidin ma ise kellegi teise kõhulahtisuse jäänukeid kraamima, sest mu sündsustunne ja südametunnistus ei lubanud seda kellelegi teisele haistmismeeli rikkuma jätta.
Ja ma kraamin kodus ka poti puhtaks.
Kala tegi täna kodus pirukat. Njämma on. Ma pean ütlema, et mulle meeldib, kui ta kodus süüa teeb, sest siis ta on nii hoos, keel väheke suust väljas, energiat täis, heas tujus ja muudkui eksperimenteerib. Tavaliselt kõlbab see väga hästi süüa ka veel.
PS! Kala tegi ikka söögipirukat, mitte ei küpsetanud vetsus pätsikesi. Sitast meil kodus ikka saia ei tehta, onju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar