Reedel ei juhtunud justnagu midagi ja samas juhtus ka. Sain pool tundi varem töölt, jõudsin koristada, magada ja siis seda ühte asja ka veel. Ja nii asi jäigi.
Laupäev oli suures osas samasugune, kuigi maal. Kõlab uskumatult, ent muulil tugeva tuule käes seista, suuri laineid enda poole veeremas näha ja irivitada selle üle, et nad mind kätte ei saa, oli sigalõbus. Kummaline on ka see, et kuigi ma muidu vett kardan, oli mul kohutavam tahtmine koos poistega muulilt vette hüpata. Sooja oli u 18, tuul oli u 16-20m/s ja vesi oli 10. Ja rõhutan veelkord, et ma kardan vett ega oska ujuda. Miskipärast mind aga seekord see ilm kuidagi võlus ja vesi kutsus. Isegi ehk sedavõrd, et ma pühapäeval arvutasin välja, kaua ma merevees käinud pole ja otsustasin, et soodsa ilma korral teen ma selle siiski ära. Kuigi see eeldab bikiinivooru, mida ma ei salli.
Ka eile oli selline ilm ja mind totaalselt tõmbas, kiskus ja sikutas randa. Alguses tahtsid teisedki minna, ent kui minemiseks läks, otsustati ranna asemel linna tagasi sõita. Olin päris õnnetu, ent kuna vähemuses, mida ma ikka plõksin.
Nädalavahetusel tegime maal ka tublit tööd ja kahe päevaga vahetasime ära 8 aiaposti. See on väga tubli tulemus! Kuigi olin siiani seda minu jaoks liig keeruliseks ja füüsiliselt ülejõukäivaks pidanud, pakkusin end appi ja sain sellega hakkama ka. 8st 3 vahetasin üksi ära, kolmega aitasin veidi teisi. Tubli töö, eksju.
Muide, heheheee, reedel käisime Kalaga ühel ta sõbral maal külas ja jõime seal veidikene. Ma jõin tegelikult Kalast vähem aga ma polnud just ilusti söönud. Kusjuures, ma tegin Kalale ühe sellise joogi, et ta vaid pool sellest ära jõi ja siis talle aitas. Et mina aga tema sõbraga elavasse keskustellu langenud oli, jõin ma ise selle lõpu ära. Lõppes see sellega, et ärkasin järgmisel hommikul vara- vara, taarusin vetsu, ise ikka veel täis ja pea valutamas. Hommikul selgus kõigepealt, et mul mingid killud on meelest ära, ehk siis mul on väga katkendlikult esimest korda elus mäluaugud.
Eriliselt naljakas oli see, kuidas Kala rääkis, mismoodi ta mind toetama pidi ja kui ma ei mäletanud, kuidas me täpselt koju tulime, seletas mulle ilusasti naasmise üksikasju. Avaladasin imestust, kuidas ma selliselt taaruvana üksi üle aia küll ronida suutsin, ent Kala väitis, et ilusti. Kui ma ka selle üle imestasin, et aga seal on ju pikk-paks hein, riided on täitsa puhtad... jäi ta ise ka mõttesse. Kui tema siis mõtlema hakkas, kuidas me ikka täpselt tulime, alustades sellest, midmoodi me täpselt tulema hakkasime, meenus mulle, et aga muidugi ei saa ma jala tulemist mäletada, sest me tulime Raketi autoga. Siis meenus see ka Kalale. Et sõit tõesti minut vaid pikk ja me heasti täis, ju sellepärast see siis meelde ei jäänudki. Aga seda, et ma oleks Kala omaga vetsu kaasa tahtnud, sest ma üksi tuigun, ma tõesti ei mäleta. Magama minekut ka mitte.
Oo, ja eile sai ka nalja. Kuidagi me omavahelise vestluse käigus jälle suutsime mingi kiiksu teemani jõuda ja jaurasime sellel siis surmtõsisel häälel teemat jaburuseni edasi arendades ikka mitmeid minuteid. Mulle väga meeldib see. Just see siis, et meil mõlemal on kiiks huumor, me saame üksteisest ses osas kiiresti aru ja mõlemad lähevad teise jutuga kaasa.
Ja õhtul vaatasime Snatchi ja natuke Resident Eveilit. Imelik, ent viimast ma unes ei näinudki.
PS! Muulil kiva loopides juhtus nii. Kala otsis mulle suuuuuuuri ja rasssskeid kive ja mina lennustasin nad siis vette. Käis sulps. Mõne kiva puhul suurem, mõne puhul väiksem. Järsku Kaja avastab, et püksid on mustad ja küsib Kalalt:" Kas sa oled verine? Mul on püksid verised"
Kala:"Ei."
Kaja:"Mina ka ei ole aga mul on püksid verised. Näe."
Kaja vaatab oma käed üle ja leiab, et parem peopesa on heasti verine ja tunneb siis ka veidikest kipitust. Ju see siis üks terava äärega betoonikamakas oli olnud.
Päästeametnikele paadi vettelaskmiskohta pakkudes avastas Kala, et seisab sipelgahunnikus, ent Kajale ei öelnud midagi. Kui Kaja siis küsis, miks Kala niimoodi lambist mujale seisma läks, Kala ütles. Kaja avstas, et on heasti sipelgane ja peksis neid enda jalanõudelt ja pükstelt maha. Üks hammustas teda kintsult. Kaja jalal on u 10-12cm läbimõõduga punane heasti paistes kubel (kublas?). Sügeleb. Kuna seal käivad püksid vastu jalga ja istun ma ka selle kohaga, on see kergelt tunda.
Et siis--- Tegijal juhtub mõndagi.
PPS! Olen üksi tööl, teha pole midagi. Kuulan raadio R2-st saateid.
Laupäev oli suures osas samasugune, kuigi maal. Kõlab uskumatult, ent muulil tugeva tuule käes seista, suuri laineid enda poole veeremas näha ja irivitada selle üle, et nad mind kätte ei saa, oli sigalõbus. Kummaline on ka see, et kuigi ma muidu vett kardan, oli mul kohutavam tahtmine koos poistega muulilt vette hüpata. Sooja oli u 18, tuul oli u 16-20m/s ja vesi oli 10. Ja rõhutan veelkord, et ma kardan vett ega oska ujuda. Miskipärast mind aga seekord see ilm kuidagi võlus ja vesi kutsus. Isegi ehk sedavõrd, et ma pühapäeval arvutasin välja, kaua ma merevees käinud pole ja otsustasin, et soodsa ilma korral teen ma selle siiski ära. Kuigi see eeldab bikiinivooru, mida ma ei salli.
Ka eile oli selline ilm ja mind totaalselt tõmbas, kiskus ja sikutas randa. Alguses tahtsid teisedki minna, ent kui minemiseks läks, otsustati ranna asemel linna tagasi sõita. Olin päris õnnetu, ent kuna vähemuses, mida ma ikka plõksin.
Nädalavahetusel tegime maal ka tublit tööd ja kahe päevaga vahetasime ära 8 aiaposti. See on väga tubli tulemus! Kuigi olin siiani seda minu jaoks liig keeruliseks ja füüsiliselt ülejõukäivaks pidanud, pakkusin end appi ja sain sellega hakkama ka. 8st 3 vahetasin üksi ära, kolmega aitasin veidi teisi. Tubli töö, eksju.
Muide, heheheee, reedel käisime Kalaga ühel ta sõbral maal külas ja jõime seal veidikene. Ma jõin tegelikult Kalast vähem aga ma polnud just ilusti söönud. Kusjuures, ma tegin Kalale ühe sellise joogi, et ta vaid pool sellest ära jõi ja siis talle aitas. Et mina aga tema sõbraga elavasse keskustellu langenud oli, jõin ma ise selle lõpu ära. Lõppes see sellega, et ärkasin järgmisel hommikul vara- vara, taarusin vetsu, ise ikka veel täis ja pea valutamas. Hommikul selgus kõigepealt, et mul mingid killud on meelest ära, ehk siis mul on väga katkendlikult esimest korda elus mäluaugud.
Eriliselt naljakas oli see, kuidas Kala rääkis, mismoodi ta mind toetama pidi ja kui ma ei mäletanud, kuidas me täpselt koju tulime, seletas mulle ilusasti naasmise üksikasju. Avaladasin imestust, kuidas ma selliselt taaruvana üksi üle aia küll ronida suutsin, ent Kala väitis, et ilusti. Kui ma ka selle üle imestasin, et aga seal on ju pikk-paks hein, riided on täitsa puhtad... jäi ta ise ka mõttesse. Kui tema siis mõtlema hakkas, kuidas me ikka täpselt tulime, alustades sellest, midmoodi me täpselt tulema hakkasime, meenus mulle, et aga muidugi ei saa ma jala tulemist mäletada, sest me tulime Raketi autoga. Siis meenus see ka Kalale. Et sõit tõesti minut vaid pikk ja me heasti täis, ju sellepärast see siis meelde ei jäänudki. Aga seda, et ma oleks Kala omaga vetsu kaasa tahtnud, sest ma üksi tuigun, ma tõesti ei mäleta. Magama minekut ka mitte.
Oo, ja eile sai ka nalja. Kuidagi me omavahelise vestluse käigus jälle suutsime mingi kiiksu teemani jõuda ja jaurasime sellel siis surmtõsisel häälel teemat jaburuseni edasi arendades ikka mitmeid minuteid. Mulle väga meeldib see. Just see siis, et meil mõlemal on kiiks huumor, me saame üksteisest ses osas kiiresti aru ja mõlemad lähevad teise jutuga kaasa.
Ja õhtul vaatasime Snatchi ja natuke Resident Eveilit. Imelik, ent viimast ma unes ei näinudki.
PS! Muulil kiva loopides juhtus nii. Kala otsis mulle suuuuuuuri ja rasssskeid kive ja mina lennustasin nad siis vette. Käis sulps. Mõne kiva puhul suurem, mõne puhul väiksem. Järsku Kaja avastab, et püksid on mustad ja küsib Kalalt:" Kas sa oled verine? Mul on püksid verised"
Kala:"Ei."
Kaja:"Mina ka ei ole aga mul on püksid verised. Näe."
Kaja vaatab oma käed üle ja leiab, et parem peopesa on heasti verine ja tunneb siis ka veidikest kipitust. Ju see siis üks terava äärega betoonikamakas oli olnud.
Päästeametnikele paadi vettelaskmiskohta pakkudes avastas Kala, et seisab sipelgahunnikus, ent Kajale ei öelnud midagi. Kui Kaja siis küsis, miks Kala niimoodi lambist mujale seisma läks, Kala ütles. Kaja avstas, et on heasti sipelgane ja peksis neid enda jalanõudelt ja pükstelt maha. Üks hammustas teda kintsult. Kaja jalal on u 10-12cm läbimõõduga punane heasti paistes kubel (kublas?). Sügeleb. Kuna seal käivad püksid vastu jalga ja istun ma ka selle kohaga, on see kergelt tunda.
Et siis--- Tegijal juhtub mõndagi.
PPS! Olen üksi tööl, teha pole midagi. Kuulan raadio R2-st saateid.
1 kommentaar:
midagi ei ole muutunud.....
Postita kommentaar