Eile lõunauinakut tehes nägin ma ka ikka sellist und, et uhh... Ilmselt suitsetamise mahajätmisest. Kui nüüd sellest rääkida, siis edeneb meil mõlemal see hästi. Me küll oleme murdunud ja teinud kahepeale ühe või midagi aga seda on väga vähe. Eesmärk on meil endiselt loobumine, alla anda ei kavatse. Mina mõtlen nii, et parem on see üks teha kui väga- väga- väga suur kihk peal on, kui et mitte teha ja siis ükskord terve pakk korraga teha ja uuesti suitsuks saada. Ja need murdumised on kord nädalas kahepeale üks suits!
Täna tirisime rattad jälle rõdult välja ja väntasime R2-ga samanimelise Kala sõbra juurde aeda värvima. Noh, ma ütlen ausalt--- meie kahekesi tegime kõige rohkem tööd üldse. Täiesti ausalt ja igasuguse liialduseta. Lisaks talle endale olid seal veel 3 sõpra, ent need kas viilisid tööst või kui tegidki, tootsid praaki. Nii me lõpuks Kalaga avastasimegi, et oleme kõikse rohkem teinud ja meil sai siiber. Kõik riided on mustaplekilised, mul ka veel juuksed. Rauast aed, sellepärast, noh.
Homme lähme ka vist sinna. :S Mina ei taha, ausalt. Kuigi mulle meeldib aias omaette nokitseda, ei meeldi mulle olla kellegi teise jaoks tasuta töös ja teha ainsana ja kõige rohkem. Sorry, point minuni ei jõua.
Nende maja on aga vägev. Olen enne ka seal käinud, nii muuseas, korraks kööki astunud. Nüüd aga nägin terve maja ära ja olin äärmiselt positiivselt rabatud. Maja on oma üldjoontelt nii seest kui ka väljast esimese maailmasõja järgses stiilis, samas on sinna sujuvalt lisatud ka klassikalisema joonega moodsamat sisustust. Väga-väga ilus, stiilipuhas ja harmoneeruv.
Minu sõber R2 läheb juba homme Soome. Olen hästi kurb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar