Eile sissekanne ei õnnestunud, parandame selle vea siis nüüd.
**************
Rongiga sõidetud nagu niuhti!
Jõudsin Balti jaama, kolasin seal ringi, üritasin süsteemile pihta saada (ei saanud), olin üllatunud, et perroonide juures kunagi olnud elektroonilised tablood on likvideeritud ja tegin nägu, et ma tegelikult tean, kuhu minema pean. Noh, leidsingi rongi, kuhu õige sihtkoht peale kirjutatud aga igaks juhuks küsisin kahelt vanemalt naisterahvalt, kas see ikka läheb Keilasse. Nemad vastu, ei, see läheb Aegviitu. Kolasin siis edasi, mitte kuskil rohkem ühtegi rongi pole. Küsisin siis järgmiselt inimeselt, kas see rong läheb Keilasse. Läks küll. Ronisin vagunisse ja nägin tädikesi, kellelt esimesena küsisin. Mõtlesin, et olen hea inimene ja ütlen neile, et rong ei lähe Aegviitu. Ütlesingi. Nemad vastu, me teame, me mõtlesime, et teeme nalja sulle. No hallo tõesti! See küll nüüd naljakas ei olnud. Kui keegi küsib, kust läheb Moskva rong, kas nad saadaks ta siis Pärnu rongile või???? (Mul pole õrna ettekujutustki, kas Pärnusse läheb üldse rong). No ei ole ju naljakas!
Keilas sai ühte koera jalutatud, kes keeldus kategooriliselt vette minemast. Ei lähe ja kõik. Vesi on jube ja külm ja mis kõik veel. Lõpuks ma mõtlesin, et kui me maha istume, võibolla ta siis ise läheb. Läkski. Kõigepealt jalutas ringi varbad vees ja siis läks ujuma. Lõpuks oli tegu, et teda veest välja saada. :P
Kuna R2 läks just oma pruudist lahku, tekitasime üleüldist hämmingut koos ringi liikudes. Et mis tal on juba uus või??? No ja eks sa seleta siis.
Kõige naljakam juhus oli ilmselt see, kui R2 nägi ühte sõpra ja jäi sellega rääkima. Minu tagant järsku keegi hüüab tigedalt:”No mis! Jälle poistega siin! Ma hüüdsin sind tükk aega, et söök on valmis, kasi sööma!” Mingi tädi seisis aias minu taga ja rääkis minuga. Ma siis astusin lähemale ja küsisin, vabandust, mida?! Mille peale tädi teatas veel vihasemalt:” Või mida? Pean ise tirima tuppa või???” Siis kohendas ta prille, sai eksimusest aru ja hakkas vabandama. Päris hea oleks ikka küll, kui keegi lohistaks tuppa sööma. Ma sööks küll. :D Aga tirimist ma ei luba!
Ja tagasi ma ei pidanudki rongiga tulema. Seltsimehel oli linna asja ja mind toodi ära. Väga meeldiv. Enne sai veel tiir Järve Selveris tehtud, kus oli nii külm, et kartsin, et saan läkaköha ja kopsupõletiku. Korraga. Aga vaata imet! Palavikku pole enam ollagi! Ei tea, kas mõjus varbaidpidi vees käimine, Selveri külmus või oli see hoopis sellest, et kraadiklaas kukkus maha. :P
Reisi pildid olid vägevad küll ja muljed ka huvitavad.
**************
Rongiga sõidetud nagu niuhti!
Jõudsin Balti jaama, kolasin seal ringi, üritasin süsteemile pihta saada (ei saanud), olin üllatunud, et perroonide juures kunagi olnud elektroonilised tablood on likvideeritud ja tegin nägu, et ma tegelikult tean, kuhu minema pean. Noh, leidsingi rongi, kuhu õige sihtkoht peale kirjutatud aga igaks juhuks küsisin kahelt vanemalt naisterahvalt, kas see ikka läheb Keilasse. Nemad vastu, ei, see läheb Aegviitu. Kolasin siis edasi, mitte kuskil rohkem ühtegi rongi pole. Küsisin siis järgmiselt inimeselt, kas see rong läheb Keilasse. Läks küll. Ronisin vagunisse ja nägin tädikesi, kellelt esimesena küsisin. Mõtlesin, et olen hea inimene ja ütlen neile, et rong ei lähe Aegviitu. Ütlesingi. Nemad vastu, me teame, me mõtlesime, et teeme nalja sulle. No hallo tõesti! See küll nüüd naljakas ei olnud. Kui keegi küsib, kust läheb Moskva rong, kas nad saadaks ta siis Pärnu rongile või???? (Mul pole õrna ettekujutustki, kas Pärnusse läheb üldse rong). No ei ole ju naljakas!
Keilas sai ühte koera jalutatud, kes keeldus kategooriliselt vette minemast. Ei lähe ja kõik. Vesi on jube ja külm ja mis kõik veel. Lõpuks ma mõtlesin, et kui me maha istume, võibolla ta siis ise läheb. Läkski. Kõigepealt jalutas ringi varbad vees ja siis läks ujuma. Lõpuks oli tegu, et teda veest välja saada. :P
Kuna R2 läks just oma pruudist lahku, tekitasime üleüldist hämmingut koos ringi liikudes. Et mis tal on juba uus või??? No ja eks sa seleta siis.
Kõige naljakam juhus oli ilmselt see, kui R2 nägi ühte sõpra ja jäi sellega rääkima. Minu tagant järsku keegi hüüab tigedalt:”No mis! Jälle poistega siin! Ma hüüdsin sind tükk aega, et söök on valmis, kasi sööma!” Mingi tädi seisis aias minu taga ja rääkis minuga. Ma siis astusin lähemale ja küsisin, vabandust, mida?! Mille peale tädi teatas veel vihasemalt:” Või mida? Pean ise tirima tuppa või???” Siis kohendas ta prille, sai eksimusest aru ja hakkas vabandama. Päris hea oleks ikka küll, kui keegi lohistaks tuppa sööma. Ma sööks küll. :D Aga tirimist ma ei luba!
Ja tagasi ma ei pidanudki rongiga tulema. Seltsimehel oli linna asja ja mind toodi ära. Väga meeldiv. Enne sai veel tiir Järve Selveris tehtud, kus oli nii külm, et kartsin, et saan läkaköha ja kopsupõletiku. Korraga. Aga vaata imet! Palavikku pole enam ollagi! Ei tea, kas mõjus varbaidpidi vees käimine, Selveri külmus või oli see hoopis sellest, et kraadiklaas kukkus maha. :P
Reisi pildid olid vägevad küll ja muljed ka huvitavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar