Ma arvan, et mul oli mobiil olnud u pool aastat (ma mäletan, et sel päeval oli hästi soe ja ma tulin just jalutamast kuskilt aga kool oli veel pooleli, järelikult oli kevad), kui ühel pärastlõunal helises mu telefon ja üks venekeelne tädi teatas teiselpool toru Nu strasvui, Larissa! Nüüdseks on mul telefon olnud mingi.... 5 aastat ja see tädi helistab mulle ikka veel. Ta valib käsitsi ilmselt numbrit, muud moodi ma ei oska seda seletada. Ükskord ma sain ta kavalusega nii kaugele, et sain selle Larissa numbri teada. Meil on tõesti sarnased numbrid aga temal on seal 2, kus mul on 0. Ja ma ütleks, et 2 ja 0 on üksteisest ikka päris kaugel. Vähe sellest, et mamsel helistab, terve pere helsitab mulle nii!!! Ja mul on sellest juba täiesti kõrini. Viis aastat helistamist on, ma ütleks, piisav põhjus ka. Ma olen neid isegi sõimanud. Tagasi helistanud ja sõimanud. Et no kuulge, õppige telefoni kasutama ja kui ise tõesti kasutusjuhendile pihta ei saa, paluge mõnest teenindusest abi aga jätke MIND rahule!!!
Nad on mul terve perega isegi telefonimälus. Nime all Hull Venelane, Ema; Hull Venelane, Isa ja Hull Venelane, Vend. Brrrrrrrrr! Ah jaa, Hull Venelane, Kodu on ka. :P
Nüüd siis helistab mulle üks mees. Valis ka kogemata numbri valesti ja sattus mulle. A oli selline viisakas ja viskas kildu. Helistas järgmisel päeval kogemata jälle niimoodi ja viskas veel kildu. Ja küsis siis, kas ta võib mulle veel helistada. Ma ei saa ju teda kuidagi keelata, sest ikkagi saab helistada, kui väga tahab. Ma vastasin talle viisakalt, et ma ei ole sellest küll eriti huvitatud aga keelata ma teda ju tegelikult ei saa. Nüüd ta siis helistabki mulle. Lihtsalt räägib. Ma ei tea, mis ta nimi on ja tema ei tea minu nime. Ta räägib oma töödest ja tegemistest mulle, imelikest juhtumistest, raamatutest, mida loeb ja plaatidest, mida kuulab ja ma pean ütlema, et see ei olegi nii häiriv. Ma kuulan teda ainult, ta ei tahagi, et ma midagi väga vastaks, parimal juhul naeran või kirun takka, mõnikord harva avaldan ka arvamust. Ega ta iga päev ei helista ka, umbes nädalas korra. Tegelikult, kui nüüd päris aus olla, kõlab see ju väheke imelikult küll. :)
Nad on mul terve perega isegi telefonimälus. Nime all Hull Venelane, Ema; Hull Venelane, Isa ja Hull Venelane, Vend. Brrrrrrrrr! Ah jaa, Hull Venelane, Kodu on ka. :P
Nüüd siis helistab mulle üks mees. Valis ka kogemata numbri valesti ja sattus mulle. A oli selline viisakas ja viskas kildu. Helistas järgmisel päeval kogemata jälle niimoodi ja viskas veel kildu. Ja küsis siis, kas ta võib mulle veel helistada. Ma ei saa ju teda kuidagi keelata, sest ikkagi saab helistada, kui väga tahab. Ma vastasin talle viisakalt, et ma ei ole sellest küll eriti huvitatud aga keelata ma teda ju tegelikult ei saa. Nüüd ta siis helistabki mulle. Lihtsalt räägib. Ma ei tea, mis ta nimi on ja tema ei tea minu nime. Ta räägib oma töödest ja tegemistest mulle, imelikest juhtumistest, raamatutest, mida loeb ja plaatidest, mida kuulab ja ma pean ütlema, et see ei olegi nii häiriv. Ma kuulan teda ainult, ta ei tahagi, et ma midagi väga vastaks, parimal juhul naeran või kirun takka, mõnikord harva avaldan ka arvamust. Ega ta iga päev ei helista ka, umbes nädalas korra. Tegelikult, kui nüüd päris aus olla, kõlab see ju väheke imelikult küll. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar