Maal oli mõnus. Arvasin, et kedagi pole kodus ja ma pean enda järgi kogu aeg uksi lukustama, ent õnneks oli tädi kodus ja lisaks veel ta Soomes elav sõbranna külas. Istusime päikse käes, lobisesime ja jõime õlut. Jajaaa, õlut jah. Siis seda jooki, mida ma muidu ei joo. Ei maitse. Aga täna maitses. Ilmselt oli sel mingi seos päiksega. :)
Koeraga jalutamine on mu üks lemmiktegevusi sellise mõnusa sooja ja pisikese värskendava tuulega. Jube mõnus. Alati tekib tunne, et kuigi suur tee on kohe kõrval, oleks justkui hääääästi kaugel teistest. Oma mõtetes, vot nii kaugel. Seekord siiski mitte päris. Juba kaugelt nägin, et teele jäävad ette teetööd (meie külas!!!) ja kolm mingit nagast "objektijuhti". Nad jõllitasin mind juba kaugelt. Kes pani käe päikse kaitseks ette ja kas vaatas lausa binokliga. Kui ma siis nendeni jõudsin, teretasid nad viisakalt ja küsisid, sest uudishimu pidi neid tapma, miks mul paks sall kaelas sellise soojaga on. Ma küsisin vastu, et no aga mis on see põhjus, miks peaks keegi soojaga salli kandma. Nad ei teadnud. Aga uskuma ka ei jäänud, et kurk valutab. Edasine tee oli jälle super--- päike, koer, tuul, rohi, haukuvad koerad ja mõtted. Mõnus.
Pärastpoole õnnistasime H2O-ga rulluisud selle aasta esimese sõiduga sisse. Tema on tegelikult juba sõitnud, mina veel mitte. Mul, muide, on endiselt imelikud uisud. Tasasel teel libisevad nad väga hästi ja ma sõidan tavaliselt kiiresti. Mäest üles nendega aga ei saa, no ei libise ja kõik!! Alati kohutav pingutus. Tegelikult, ega nad mäest alla ka miskipärast eriti ei libise. Kummaline.
Hehh, ja siis üritasin ma H2O-le reaktsioonivõrrandite lahendamist seletada. See muidugi ei õnnestunud, sest ma ei mäleta neist suurt midagi ja tal oli selline Mendelejev, kust osa vajalikust infost, mis need võrrandid lihtsaks teeb, puudu oli. :S Niipalju siis sellest õpetaja jutust, et seda läheb teil elus vaja.
Bussis nägin ühte endist töökaaslast. Hämming.
Olen kergelt punane.
* O. Wilde
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar