Eile oli omaorganiseeritud firma jõulupidu. Selle täieliku õnnestumise rikkusid remondimehed, kes pahteldasid akende põski ja aknalaua ümbrust, mida nad mõned nädalad tagasi ette toppisid. Neile oli küll öeldud, et meil tuleb pidu aga ei, nad jätsid selle ruumi justkui meelega viimaseks. Nii pidime pidu köögis pidama. Nagu ikka, tegime üksteisele kingitusi. Meil on selline traditsioon, et igaüks teeb kingituse ja paneb selle siis jõuluvana kotti, kust "Jõuluvana" selle välja võtab ja kellelegi annab. Nimelisi kingitusi meil ei ole, see teeb kingi tegemise lihtsamaks. Samas peab kingitus sobima nii meestele kui naistele, selles mõttes jälle keeruline. Aga pidu oli tõsiselt armas. Laulsime koos, naersime koos, nutsime koos. Justnimelt, nutsime! Sest meie neli korraga lahkujat tegid oma lahkumispeo ka eile ja nende kõned olid nii liigutavad ja nad ise nii kurvad. Lisaks oli väga liigutav kuulata turundusjuhi abi kõnet, kus ta tänas kõiki nii hästi ellu viidud üllatuse eest turundusjuhile ja kiitis keti toimivust. Loomulikult on seda ju hea kuulda! Ja kui veel turundusjuht ise meid kiitma hakkas... No siis vesistasid kõik. Ja ma mõtlen kõigi all tõesti kõiki, isegi mehed poetasid pisara.
Kui kingitusest rääkida, oli see palju parem kui mu eelmise aasta kingitus (klaasist kala kujuline taldrik! Fui!!!).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar