Ma juba eile panin omale õue minemiseks kummikud jalga ja peale mõtlemist vedasin selga ka uue mantli. Sest ta on must. Täna ei näinud muud võimalust, kui kummikutega tööle minna.
No polnud just kõike mõnusam, kui aus olla.
Jah, sopalompide läbimiseks olid nad ideaalsed küll, ent nad on siiski päris libedad ja see sulakinnitambitudlumi on päris libe.
Nägin ikka kurja vaeva ja võimlesin selle vaevanägemise käigus päris hoogsasti, et püsti jääda ja kuivade riietega tööle jõuda.
Ilmselt see oligi viga ja oleks võind kohe end maja ees esimesse sopalompi külili heita. Sest tööl olin ma oma kohvi valmis saanud, rüübanud sellest konksu, veendunud, et see on piisavalt soe, piisava piimaga, piisavalt kange ja seda on piisavalt palju ning siis ajasin terve tassitäie omale sülle.
Mul oli tuunika seljas, mis konkreetselt tilkus, kui ma selle ära võtsin. Mu teksad olid nii eest kui tagant väga-väga märjad. Tool lainetas ka. Jumal tänatud, et ta on nahast, muidu oleks ma pidanud ülejäänud päeva ilmselt külalistetoolil veetma. Ja andke andeks- see on ju korraks istumise tool, mitte järelejäänud 7,5h veetmise tool.
Natuke kohvi (kuigi ma siiani ei saa aru, kuidas teda jagus...) läks ka riiulisse, ent seal oli kohvi nii täpne, et läks TÄPSELT telefonist ja pin-kalkulaatorist mööda. Neile ei läinud piiskagi, ent muud asjad olid pruunid. Ja ka põrandale jagus sutsu kohvi.
Ma ikka kõvasti naersin ja itsitasin kogu selle teema üle.
No ja veidi aega tagasi, kui ma olin asunud oma mullivee pudelit avama, tuli sealt ka ikkagi pealetung ja mu endiselt veel niisked püksid said ülekastetud.
Muahahahaaaaaa!
Huvitav, kas töölt ära minnes peaks ma kohe laskma end mõnel autol pritsida või tänaseks aitab?
No polnud just kõike mõnusam, kui aus olla.
Jah, sopalompide läbimiseks olid nad ideaalsed küll, ent nad on siiski päris libedad ja see sulakinnitambitudlumi on päris libe.
Nägin ikka kurja vaeva ja võimlesin selle vaevanägemise käigus päris hoogsasti, et püsti jääda ja kuivade riietega tööle jõuda.
Ilmselt see oligi viga ja oleks võind kohe end maja ees esimesse sopalompi külili heita. Sest tööl olin ma oma kohvi valmis saanud, rüübanud sellest konksu, veendunud, et see on piisavalt soe, piisava piimaga, piisavalt kange ja seda on piisavalt palju ning siis ajasin terve tassitäie omale sülle.
Mul oli tuunika seljas, mis konkreetselt tilkus, kui ma selle ära võtsin. Mu teksad olid nii eest kui tagant väga-väga märjad. Tool lainetas ka. Jumal tänatud, et ta on nahast, muidu oleks ma pidanud ülejäänud päeva ilmselt külalistetoolil veetma. Ja andke andeks- see on ju korraks istumise tool, mitte järelejäänud 7,5h veetmise tool.
Natuke kohvi (kuigi ma siiani ei saa aru, kuidas teda jagus...) läks ka riiulisse, ent seal oli kohvi nii täpne, et läks TÄPSELT telefonist ja pin-kalkulaatorist mööda. Neile ei läinud piiskagi, ent muud asjad olid pruunid. Ja ka põrandale jagus sutsu kohvi.
Ma ikka kõvasti naersin ja itsitasin kogu selle teema üle.
No ja veidi aega tagasi, kui ma olin asunud oma mullivee pudelit avama, tuli sealt ka ikkagi pealetung ja mu endiselt veel niisked püksid said ülekastetud.
Muahahahaaaaaa!
Huvitav, kas töölt ära minnes peaks ma kohe laskma end mõnel autol pritsida või tänaseks aitab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar