Mul on mure. Tegelikult mul on neid pärast seda nädalavahetust isegi mitu.
Kala sai sünnipäevaks omale ühe mingi hirmõudsa mõtlemist vajava lauamängu. Ma vihkan taktikamänge ja suurt mõtlemist ja ettenägemist vajavaid lauamänge. Vihkan! Need on niiiiiiiiii kohutavalt igavad, esiteks. Või tegelikult teiseks. Esiteks seda, et need on sihukesed, millega tuleb teistele käru keerata. Ja vot see on see osa, mida mulle ei meeldi üldse teha ja ma võin lausa nutma hakata. Ja kui keegi mulle halba teeb, võin täitsa ausalt kohe nutma hakata.
Reedel keeldusin selle mängimisest seltskondlikult. Ja vaatasin pigem suusatamist, mis on sama huvitav kui värvi kuivamise jälgimine. Aga vot täpselt nii palju oli see siiski huvitavam võrreldes mänguga.
Aga laupäeval olime me kodus ja kui Kala küsis, kas me mängiks seda, olin ma nõus. Sest kahekesi on kiirem mäng ja siis äkki ta seletab või annab vihjeid ka.
Teate, mis välja tuli? Mulle hakkas see mäng meeldima!!!
Pekki, raisk. Kellele seda veel vaja oli! Ja sellise asja tunnistamisel pole ju häbi otsa ega äärt!
Minu teine mure seisneb selles, et mulle tundub, et emme võidab tassisõja. Täielik alanduse ots!
Ja kolmas mure sai vahepeal juba kena lahendusehakatuse ka. Me nimelt käisime Kalaga laupäeval mööda mööblipoode, sest meil oli kaks põhjust. Üks oli diivan ja teine oli köök. Tegime eelluuret ja leidsime mõlemad. Köök on nii ulmeilus, et ma nüüd muust ei mõtlegi. Nüüd hakkame selleks raha koguma (kuigi tänu tulumaksutagastusele on kena enamus olemas). Ja rahasüstiuudis oligi see, mis vahepeal muret veidi kergendas.
Kala sai sünnipäevaks omale ühe mingi hirmõudsa mõtlemist vajava lauamängu. Ma vihkan taktikamänge ja suurt mõtlemist ja ettenägemist vajavaid lauamänge. Vihkan! Need on niiiiiiiiii kohutavalt igavad, esiteks. Või tegelikult teiseks. Esiteks seda, et need on sihukesed, millega tuleb teistele käru keerata. Ja vot see on see osa, mida mulle ei meeldi üldse teha ja ma võin lausa nutma hakata. Ja kui keegi mulle halba teeb, võin täitsa ausalt kohe nutma hakata.
Reedel keeldusin selle mängimisest seltskondlikult. Ja vaatasin pigem suusatamist, mis on sama huvitav kui värvi kuivamise jälgimine. Aga vot täpselt nii palju oli see siiski huvitavam võrreldes mänguga.
Aga laupäeval olime me kodus ja kui Kala küsis, kas me mängiks seda, olin ma nõus. Sest kahekesi on kiirem mäng ja siis äkki ta seletab või annab vihjeid ka.
Teate, mis välja tuli? Mulle hakkas see mäng meeldima!!!
Pekki, raisk. Kellele seda veel vaja oli! Ja sellise asja tunnistamisel pole ju häbi otsa ega äärt!
Minu teine mure seisneb selles, et mulle tundub, et emme võidab tassisõja. Täielik alanduse ots!
Ja kolmas mure sai vahepeal juba kena lahendusehakatuse ka. Me nimelt käisime Kalaga laupäeval mööda mööblipoode, sest meil oli kaks põhjust. Üks oli diivan ja teine oli köök. Tegime eelluuret ja leidsime mõlemad. Köök on nii ulmeilus, et ma nüüd muust ei mõtlegi. Nüüd hakkame selleks raha koguma (kuigi tänu tulumaksutagastusele on kena enamus olemas). Ja rahasüstiuudis oligi see, mis vahepeal muret veidi kergendas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar